Soolevähk

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jäme- ja käärsoole vähk. Soolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt kasvanud ja haigestunute arv järjest suureneb. Eestis diagnoositi 2008. aastal 278 jämesoole- ja 493 käärsoolevähki. Igal aastal sureb Eestis ligikaudu 400 inimest soolevähi tõttu.

Sümptomid

Jäme- ja pärasoolevähil ei ole erilist, ainult sellele haigusele omast tunnust. Kõik sooletegevusega seotud vaevused võivad esineda mis tahes soolehaiguse puhul.

Inimene võib kurta:

• Kõhukinnisust või –lahtisust
• Kõhuvalu
•  Iiveldust
•  Oksendamist
•  Jõuetust
• Ebamugavustunnet kõhus
•  Vereeritust pärasoolest,
•  Muutunud sooletühjendamise vajadust
•  Valulikke soole kokkutõmbeid peale roojamist
•  Kõhupuhitust

Kiudained

2003. aastal uuris S.A. Bingham koos oma meeskonnaga toitumise seoseid soolevähiga. Uuringus osales 10 Euroopa riigist 519 978 isikut vanuses 25–70 aastat. Teadlased leidsid, et kiudainerikaste toitude söömine vähendab soolevähi riski. Kõrge kiudainesisaldus toidus võib vähendada soolevähi riski 25–40%^[1].

Mitmed hilisemad uuringud toetavad seda seisukohta ^{[2] [3]}.

Kiudained puhastavad seedetrakti. Need seovad seedetraktis olevaid parasiite, toksiine ja kantserogeene ning väljutavad need koos roojaga, enne kui need jõuavad soolt ärritada või vähki tekitada.

Soovituslik kogus

Kiudainete soovituslik päevane kogus on 25-35 g. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g.