Piimatalumatus tähendab, et inimene ei talu piimasuhkrut ehk laktoosi

või piimavalku ehk kaseiini.

Eestlasele on piim ja piimatooted siiani toiduvalmistamisel A ja O .  Me ei kujuta ette  kartuliputru ilma piimata või  kohvi ilma kooreta.   Seega on väga tähtis, et toidutalumatuse all kannatavad inimesed teaksid, millised on ohutud alternatiivid lehmapiimale ja millised mitte. 

Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia

Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.

Laktoositalumatus esineb kahes vormis. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võivad omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku, gastroenteriidi või teiste haiguste tagajärjel.

Laktoositalumatuse epidemioloogilised uuringud on näidanud selle suurt varieeruvust maailma erinevatel rahvastel, ulatudes 2% Skandinaavias kuni 90–100%-ni mõnedel Aasia rahvastel [1] [2].

Eestis tehtud uuringutes on  leitud 23–33%-l eestlastest, Setumaal esineb seda 50%-l ning Peipsiäärsetel põlisvenelastel 57%-l [3] [4] [5] [6].

Lehmapiimavalgu talumatus ehk lehmapiimaallergia

Lehmapiimavalgu talumatus ehk lehmapiimaallergia on seisund, mille puhul imik ei talu lehmapiima tema organismis tekkivate allergiliste reaktsioonide tõttu. Lehmapiimavalgu talumatust esineb 2-3 protsendil imikutest. See ongi tavaliselt imikuea ehk esimese eluaasta haigus. 85-90 protsenti lastest, kes on haiguse all esimesel eluaastal kannatanud, talub pärast 3. eluaastat lehmapiima hästi [7] . Täiskasvanutest esineb lehmapiimavalgu talumatus 0,1- 0,5 %-l [8].

Mis asi on kookosepiim?

Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole kookosepiim vedelik, mille leiame avatud kookospähklist. Kookospähklipiim on kookose viljalihast pressitud vedelik, millele on lisatud vett. Kookospähklipiim erineb kookospähkliveest nii välimuse, maitse kui ka toiteväärtuse poolest. Sel on rammus kreemjas tekstuur ja kerge kookosemaitse.

Kookosepiima toiteväärtus

100 grammis kookosepiimas on 230 kcal energiat, 23,84 g rasva. Küllastatud rasvhappeid  21,14 g, monoküllastamata rasvhappeid  1,014 g ja polüküllastamata rasvhappeid 0,261 g.

100 grammi kookosepiima sisaldab 5,54 g süsivesikuid, 2,2 g kiudaineid, 2,29 g valku ja 3,34 g suhkrut.

Kookosepiim on rikas raua, mangaani, magneesiumi, fosfori, kaaliumi, vase, seleeni, tsingi, foolhappe ja C-vitamiini poolest

Piimatalumatus ja kookospiim

Kookosepiim ei sisalda laktoosi ega kaseiini, seega võivad piimatalumatuse all kannatavad inimesed  tarbida kookosepiima ja kookosepiima sisaldavaid tooteid.

Kuna kookoseõli tasakaalustab sooletegevust ja parandab soolte seinu, aitab ka kookosepiim suurepäraselt leevendada piimatalumatuse poolt tekitatud soolekahjustusi.

Kookospähkli allergia

Uuringud näitavad, et 60% kõikidest allergiatest on allergiad piima või pähkli vastu ^[9].

Samas esineb kookosepähkli allergiat  Ameerikas, Austraalias ja Euroopas üliharva [10] [11] [12] [13]  .

1999. aastal uurisid S.S. Teuber ja W.R. Peterson kookosepähkli ja pähkli allergia vahelisi seoseid. Kahel pähkli allergia all kannataval patsiendil leiti ka kookosepähkli allergia. Ametlikult olid need 2 esimest patsienti üle kogu maailma, kellel kookosepähkli allergia diagnoositi [14].

Seega kui sul on lisaks piimatalumatusele ka pähkli allergia või talumatus, tuleks enne kookosepiima tarbimist konsulteerid oma raviarstiga või toitumisnõustajaga.

Millist kookosepiima valida?

Kookosepiim jaotatakse rasvasisalduse järgi kookospähklipiimaks (coconut milk) ja kookosekooreks (coconut cream).

Eesti kaubanduskettides müüakse väga erinevate tootjate kookoepiima. Tavaliselt sisaldab see 100 grammi kohta 17 või 18 g rasva. On ka müüki tulnud madala rasvasisaldusega ehk low fat kookosepiim ja lahjad ehk light kookosepiimad. Nende rasvasisaldus 100 grammi kohta on 14 protsenti või isegi vähem.

Kuna kookosepiima tarbitakse eelkõige küllastatud rasvhapete ja kookosele omase maitse poolest , soovitan pigem vältida väga madala rasvasisaldusega kookospiima.

 Kookosekoor on koostiselt väga sarnane kookosepiimaga, kuid sisaldab vähem vett. See on väga tihe, rammus ja meenutab rõõska koort. 100 grammis töötlemata kookosekoores on 34,68 g rasva.

Kookosepiim köögis

Kookosepiim asendab nii piima, rõõska kui ka vahukoort. Kookosepiima saab kasutada nii soolastes toitudes( supid, hautised, karrikaste) kui ka magustoitudes( jäätis, smuuti, tordid, koogid).

Ja mis kõige tähtsam- suurepärane alternatiiv piimale nii kartulipudrus kui ka hommiku kohvis.