Aktiivsus ja tähelepanuhäire ( edaspidi ATH) on lapseeas algav krooniline käitumishäire, mis väljendub impulsiivsuses, võimetuses tegelda kindla asjaga otsast lõpuni. Arvatakse, et ATH tekkes on süüdi  ajus toimuvad muutused, mida aga siiani selgeks pole suudetud teha [1].

ATH mõjutavaid tegureid on palju. Nende hulka kuuluvad geenid ja pärilikkus, keskkonna- tegurid ja toitumine.

Igapäeva menüü muutmine võib paranda sinu lapse energiataset, keskendumisvõimet ja käitumist.

SUHKUR

Suhkur kui looduslik energiaallikas on kasvavale organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik lapsi sööb suhkrut liiga palju.

Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks:

Looduslikult esinevad suhkrud on näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees.

Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud –sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid( näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Neid leidub peaaegu kõigis tööstuslikult valmistatud toidus.

Lõuna- Carolina ja Yale Ülikoolis läbi viidud uuringud  näitavad, et liigne rafineeritud suhkru tarbimine soodustab hüperaktiivsete laste destruktiivset käitumist ja tähelepanu probleeme [2] [3].

Väldi või vähenda  magustatud jogurtite, suhkruga kaetud hommikuhelveste, karastusjookide, kommide, šokolaadide ja magustoitude tarbimist.

E- AINED

Lisaaine ehk E-aine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks, vajaliku konsistentsi saavutamiseks  või toidule atraktiivsema värvuse andmiseks .

Lisaainete põhilised grupid on järgmised:

• toiduvärvid (E 100 – E 199)
• säilitusained (E 200 – E 299)
• antioksüdandid (E 300 – E 399)
• emulgaatorid, stabilisaatorid      ja paksendajad (E 400 – E 499)
• mitmesugused muud lisaained (E 500 – E 1500) – happed, alused ja nende soolad, aroomiained, želeerijad,pakendamisgaasid ja vahutekitajad.

Southamptoni Ülikoolis tehtud uuringud näitavad, et teatud kunstlike värvainete kasutamine koos  säilitusaine naatriumbensoaadiga( E 211) soodustab laste hüperaktiivsust  [4] [5].

Väldi või vähenda toite, mis sisaldavad kunstlikke, sünteetilisi säilitus-, lõhna ja värviaineid.

TOIDUALLERGIA JA TOIDUTALUMATUS

Allergia organismi seisund, mille puhul mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub immuunsüsteemis esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi  poolt.

Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired, alates kõhuvalust kuni verise väljaheiteni.

Toidutalumatuse nähud ei teki kohe, vaid võivad ilmneda kuni 72 tunni jooksul.

Mitmetes uuringutes on leitud seoseid hüperaktiivsuse ja  toiduallergia  või –talumatuse vahel [6] [7] [8] [9].

Väldi allergiaid või talumatust tekitavaid toiduaineid. Vajadusel on võimalik teha toiduallergia või- talumatuse test.

OMEGA-3

Alfa-linoleenhape ehk omega-3 on keha jaoks asendamatu – keha ei suuda seda ise toota, vaid peab saama seda väljastpoolt toiduga.

Oxfordi Ülikoolis tehtud uuringud näitavad, et omega-3 lisamine menüüsse parandab ATH laste käitumist [10].

Omega-3 leidub peamiselt lina- ja tudraõlis, chia- ja kanepiseemnetes ja rasvases kalas.

TERVISLIK TOITUMINE

Lapsed vajavad iga päev tasakaalustatud ja mitmekülgset toitu, mis aitab säilitada nende hea tähelepanu- ja õppimisvõime, immuunsüsteemi tugevuse ja rõõmsa meele.

Tasakaalustatud toitumine tähendab, et süsivesikud, rasvad ja valgud oleksid õiges vahekorras. Päevase toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid süsivesikud moodustama 50−60%, rasvad ehk lipiidid 25−30% ja valgud 10−15%.

Mitmekesine toitumine tähendab, et tehakse valikuid nii ühe toidugrupi piires kui ka erinevate toidugruppide vahel.

Iga päev tuleks süüa:

• 5−7 portsjonit köögivilju
• 3−4 portsjonit puuvilju
• 3−5 portsjonit teravilja
• 4−7 portsjonit rasva
• 2−3 portsjonit kaunvilju
• 1−2 portsjonit piimatooteid
• 0−2 portsjonit liha, kala, muna

Laps peaks sööma viis korda päevas. Kolm põhitoidukorda ja kaks oodet.

Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus:

3–6-aastastel 1300–1700 ml

7–10-aastastel 1900–2200 ml

11–14-aastastel 1900–2600 ml

15–18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel.